Meedialaagri staarsünnitaja: “Mu lapsest võib kasvõi mandariin saada!”

FOTO: Karl Kristofer Alp

Elina Kahre, Piibe Nõmm

Laagri esimesel õhtul oli kõigil toimetustel tegemist enda näidendi ettevalmistamisega. Oli näha, et grupid olid kõvasti vaeva näinud ja seetõttu oli žüriil ka raske võitjat valida. Midagi omapärast leidus iga toimetuse esituses ning õhtu oli sündmusterohke.

Enim elevust pakkus fotorühma etteaste. Detailid olid läbimõeldud, rollid selged ja etenduse meeldejäävaim osa oli sünnitaja läbilõikav karje, mis kostus ilmselt ka Karksi-Nuia teise otsa välja. Lisaks väga heale etteastele, suutsime mõista sünnitaja hingeelu, kui õnnestus tabada ta täpselt enne teistkordsele sünnitusele minekut.

1. Kas see, et olete näinud iseennast sündimas, aitas kaasa teie sünnitusele?

Eks ta ikka aitas, ma teadsin, kui õudne see on ja oskasin valmistuda, harjutada. Karjumist ei pea harjutama ainult sünnitamise olukorda järgi tehes, vaid seda saab teha igapäevaselt. Sa võid karjuda enda mehe või ükskõik kelle peale.

2. Kuidas möödus sünnituse esimene pool?

Minu meelest möödus see üsnagi rahulikult, kraavi sõitmist õnnestus meil samuti vältida.  Taksojuhi nägu sai ka läbi sõimatud.

3. Mis on teie raseduse ajal olnud kõige raskem?

Võibolla on kõige raskemaks osaks see, et ma nii paks olen. Raske on riideid leida ning kuskile ma ära ei mahu. Lisaks pean kogu aeg jalad harkis ringi käima ja istuda on vaevaline. Samas on suur kõht vahel kasulik, sinna saab toetada enda kohvikruusi ning inimesed on minu vastu palju sõbralikumad. Nad avavad mulle uksi ning lubavad näiteks bussis istuma; see on väga positiivne. Vahel ka küsitakse, kas see on poiss ja tüdruk ning siis ikka vastan, et enda teada olen täitsa tüdruk.

4. Kuidas suutsite kõrvalised isikud ruumist eemaldada? Kas on soovitusi tulevastele emadele?

Minu põhinipiks kujunes inimesete peale karjumine. Alati on ka muidugi võimalus nende pihta midagi visata. Mina kasutasin eelkõige mandariinikoori, sest ma sõin neid niikuinii üheksa kuud jutti, aga samas sobib kõik, mis kätte satub.

5. Mis soost laps sündis?

Ega ma ausalt öeldes ise ka päris täpselt aru saanud ja tegelikult on tal veel aega. Ta veel kasvab ka, küll me siis saame teada. Kui ma päris aus olen, siis minu poolest võib temast kasvõi mandariin saada, las ta kasvab ise, mis see minu asi on.

Rohkem nagu Mihkel

FOTO: Katriin Sepma

Rebeca Žukovits

Mängleva kergusega, mis võib kõrvalt vaatajale paista suisa skandaalse ja häbituna, lürbib ta Genialistide Klubis tihti varaste hommikutundideni oma lemmikjooke. Tekib küsimus ega juhuslikult ei kannata see paljude lugude kangelane kultuurisõltuvuse all.

Mihklit võib kindlasti pidada truuks ja tubliks Tartu hipi liikumise lipulaevaks. Seda, et tegu ei ole ühiskonna ja moraali poolt orjastatud hingega võib öelda juba peale põgusat visuaalset vaatlust, kuid mis peitub tema ülepaisutatult lapselike silmade ja  hurmurliku naeratuse taga tegelikult? Kas tegu on tõesti stiilipuhta hipsteriga või on see identiteet, mille on ta loonud, et hullutada oma ihaldusobjektide meeli?

Selleks, et kostitada päevavalgust tema pisut groteskse ja vastuolulise karakteriga, otsustasin minna ja kohtuda selle natuuriga silmast-silma ning vestelda temaga elust ja olust. Ülesanne ei olnud juba eos kergete killast, kuna teda otsima minnes ühinesin enesele teadmata ootamatult vägeva Mihkli otsijate armeega, saades seeläbi pisut aimu tema kaootilisest ja vabameelsest iseloomust. Kuulanud pisut maad, sain teada, et säärase haihtumise puhul ei ole tegemist harva esineva fenomeni, vaid metafoorilise geenimutatsiooniga.

Pärast pikki otsinguid leidsin ma Mihkli õpilasesinduse ruumist arvuti tagant. Minu silme all figureeris mesise näoga amööb, kelle nahast immitsev pohhuism oli muutnud ka ruumis oleva õhu kergeks. Seal leidis äratundmisrõõm enam-vähem oma otsa. Raamatuneelaja ja humanitaaria kummardaja asemel olin ma sattunud ühe laua taha olesklema kohvist lugu pidava treffneristiga. Teda ei huvita, mida inimesed temast arvavad, kuid vaatamata sellele pöörab ta nartsissistlikult palju tähelepanu kuvale, mida iseendast loob. Järk-järgult muutus see inimene minu silme all hipi definitsioonist kõndivaks ideoloogiate kasinuse etaloniks.

Ta muutis enda kõrval vaikuses istumise mugavaks ja kummalisel kombel ka lohutavaks. Ta ei lasknud kellegi teise põgusal kohalolul end häirida, vaid vastates abstraktsetele küsimustele tootis ta lingvistiliselt helisevat teksti justkui oleks see mõni aastate eest pähe õpitud luuletus.

Kuigi oma vabast ajast ja tahtest Mihkel enamasti midagi grandioosset korda ei saada, on tegu vaimse avantüristiga – ta redutab seal kus vaja, nii kaua kui võimalik ja tunneb s’est mõnu. Ta on kui kauni Eestimaa maastik, mis laseb endas peituvaid hunnituid detaile ja varjatud võlusid kiigata vaid valitud eliidil. Kuigi ka minul ei õnnestunud temast lõpuni sotti saada, on üks kindel – ka sina peaksid olema rohkem nagu Mihkel!

5 laagrilist, keda kohtad Karksi-Nuias

Illustratsioonid: Axlfun

Mariann Puija

Meedialaagrisse tuleb kokku mitmesuguseid noori, kes teevad iga laagrikogemuse kordumatuks. Kuna issanda loomaaed on kirju, on laagrilised kasulik  jagada viieks eri tüüpi inimeseks, keda kindlalt Karksi-Nuia lehelaagris kohtad.

STAAR

Laagriline, kes on toimetuses aktiivne ja loob sõprussuhteid sekunditega. Ta särab etteastete lavastamisel ja ettekandmisel ning võidab suure tõenäosusega parima näitleja või silmapaistva laagrilise tiitli. Staar võib tekitada kadedust või koguni vihavaenu rahulikuma loomuga laagrilistes.

SAURUS

Tõeline laagrientusiast- see inimene teab kõike sellest, kuidas laagris asjad käivad. Chilli olekuga laagri saurus viskab koolimajja jõudes kõigile vanadele kaladele kätt, nagu oleks peale pikka äraolekut jõudnud tagasi koju. Tema nimi, nägu ja käekiri on juhendajatele tuttav ja suure tõenäosusega läheb ta õppima ajakirjandust. Uute laagriliste segadus ajakavas leiduvate ebaselgete mängunimede ees tekitab temas nalja.

VÄRSKE VERI

Me kõik oleme kunagi olnud see laagriline. Tema jaoks on kõik väga uudne ja segadusttekitav. Tõnäoliselt märkisid talle täna hommikul, et tal on hambapasta jäljed põsel. Kui keegi juhtab ta mingi küsimuse tõttu Kristoferi juurde, küsib ta: „Kes see Kristofer veel on?“

SALAJANE ÄRAPANIJA

Tundub vaikne kuju, toimetuses ei raiska suud tarbetutele sõnadele ning lisab aeg- ajalt vaid originaalseid ideid. Kui rühmas saabub lootusetu segadus või leitakse jooksumängus endid tupikus, tärkab salajane ärapanija ellu ning lahendab kiiresti olukorra. Geniaalseimad laagrilehe nimekandidaadid tulevad temalt.

ERILINE INIMENE

Harju keskmine inimene kutsuks teda hipiks. Sellist inimest ei kohta Sa ilmselt oma koolis või kodukohas. Võrreldes lihtsurelikega on ta justkui teiselt planeedilt- ta on eriline nii oma silmapaistva välimuse kui ka loomingulise lähenemise poolest. Eriline inimene loob kõikjal õdusa atmosfääri ja mõnikord, kui tavapärasesse elurütmi tagasi jõudnud laagrilistel eksamit kirjutades zone out tekib, mõtisklevad nad sellest, kui eriline üks tüüp seal Karksi-Nuia lehelaagris oli.

 

Horoskoop

Kevin Kohjus

SISEUUDISED – Peate leidma omale mooduse, kuidas maandada pinget. Võib tekkida terviseprobleeme ning suureneb ka traumade oht. Tuleb ettevaatlik olla iseendaga, võite seada endale karulõksu.

VÄLISUUDISED – Omavaheline klapp on ideaalne, teie lood saavad kiirelt tunnustust ja kiitust meedias. Sellest nädalavahetusest algab kõrge tõus maailma ajakirjanduse tippu. Suudate mõjutada oma artikklidega Donald Trumpi, kes teeb tagasiastumise.

SPORDIUUDISED – Olete oma ala tuntud tegijad, aga tekitate raske dopinguskandaali. Kersti Kaljulaid, kes harrastab jooksmist maratonil, on võetud ametist maha positiivse dopinguproovi kahtlustuse pärast. Mallukast saab uus president.

MEELELAHUTUS/KULTUUR – Parimatest parimad tulevad meedialaagrisse ja pakuvad kõrgetasemelist meelelahutust, mis ajab tuhandete eestlaste silmad vesiseks ning häälepaelad paigast ära. Irvitamine saab olema uus olümpiaala.

ARVAMUSLUGU –  Ära muuda enda arvamust iga poole tunni tagant. Seesugune käitumine jätab sinust mulje, et oled otsustes ebakindel. Muuda oma arvamust parem iga veerand tunni tagant.

MEELELAHUTUS/DIGI/TEHNIKA – Suudate iga viimase tehnikavidina teha nii maatasa, et tekib raske ja sügav kriis infotehnoloogia valdkonnas, inimestel kaob usk sellesse. Facebook otsustab lõpetada oma tegevuse.

FOTORÜHM – Teil tekivad omavahel lahkarvamused üksteisest, igaüks üritab domineerida oma tööülesandes. Fotokaamerad lepivad ühiselt kokku, et lõpetavad töötamise ja sukelduvad lõputusse unerežiimi. Ega fotograafi elu pole meelakkumine. Ilmutamata film on äärmiselt valguskartlik.

Haigestumise ABC

FOTO: Erakogu

Merili Urva

18. novembri pärastlõunal tõestas Gustav oma haigeksjäämise meisterlikust. Tegu on alaga, mille harrastamisest profistaatuses unistavad eranditult kõik koolinoored, eriti juhul, kui ees ootamas mõni mahukam kontrolltöö, kuid siiski jõuavad tippu vaid vähesed. Õpilaste rõõmuks saime kontakti ka Gustavi endaga, kes oli lahkelt nõus jagama paari tõhusaimat nippi.

“Hea variant on näiteks grippi nakatunud sõbra kallistamine,” pakkus Gustav välja. Neile, kelle sõpru haigus aga parajasti kimbutamas pole, soovitab ta katsetada hoopis napis riietuses linnapeal ringijooksmist või C-vitamiinist loobumist. Siiski tasub meeles pidada, et meil kõigil on omad eripärad ning mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. “Arvan, et meetodeid on päris palju ning igaüks leiab katsetamisel enda jaoks selle kõige sobivama,” lisas Gustav.

Haigeks jäädes tuleb mõelda ka tervenemisele. “Hetkel on seisund stabiilne. Märke paranemisest on juba märgata,” rõõmustas ta meid. Edukaks tervenemiseks soovitab Gustav lähedaste ja sõprade tuge.

Soovime Gustavile kärmet paranemist ning loodame teda peagi taas kõbusalt tegutsemas näha.

Kõhe koolimaja tõstatab küsimusi

FOTO: Pille Pihlapuu

Egle Tohver, Liisa Tatar

Öise jooksumängu järel jäid paljud laagrilised aulasse,et mängida seltskonnamänge. Nagu ikka,algul ei saanud vedama,pärast ei saanud pidama.

Kui mängud olid käima tõmmatud,leidsid kõik,et neil on lõbus ja nad polegi nii väsinud. Mängiti  erinevaid mänge ja alles öösel peale kella kolme otsustati põhku pugeda.Umbes kella nelja ajal pimedas koolimajas  ringi liikudes võis veel kohata mõnda üksikut unetut  inimest.

Näiteks istus üks tüdruk põrandal ning laadis telefoni. Koridoris magalatest möödudes  oli kuulda täielikku vaikust ja kohati isegi norskeid. Kuid piki tühje koridore hiilides võis kuulda samme ning vilksamisi näha varje. Seda natuke uurides avastasime, et need ei olnud inimesed. Asi kiskus huvitavaks, kuid samas ka õudsaks. Jälitasime hääli, aga lõpuks olime tupikus. Kaotasime jäljed ning pidime tagasi sängi pugema.

Hommikul ärgates tundus, et kõik mis öösel toimus, oli justkui unes. Seega pole me kindlad kas siin koolis kummitab või mitte.

Karksi tuiab

FOTO: Karl Kristofer Alp

Hanah Lahe, Hanna-Liina Salumets

19.novembri hilishommikul, otsustasime veidikene Karksi-Nuias ringi tuiata. Kuna Karksis on palju künkaid, mille taha ära eksida, mõtlesime, et paneksime oma orienteerumisoskused proovile.

Esmalt suundusime kohalikku ostukeskusesse, kuna tänu suurele seiklusele oli hambahari koju jäänud. Konsumist väljudes otsustasime kõndida suvalises suunas ja igast vastutulevast tänavat pöörata vasakule. Lõpptulemusena jõudsime surnuaiani, mis asus samuti künkal, ning mille ees ootas meid kohalik elanik. Koer tervitas meid sõbraliku sabalehvituse ja armsa pilguga, seejärel ilastas ta meid täis. Jätsime koera sinnapaika ning pöörasime uuesti vasakule, siis nägime juba kooli katust ja jõudsime elusana tagasi.

Veel vähe sellest, et linnas oli veidi keeruline liikuda, on meie peatumispaik, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, täielik labürint. Koolis viisime läbi kaks katset. Sidusime teineteisel korda mööda silmad kinni ja seejärel talutasime kaaslast mööda koolimaja ringi, teda samal ajal eksitades.  Kõige suvalisemas kohas võtsime kaaslasel salli silmadelt ning palusime võimalikult kiiresti tagasi stardipunkti jõuda, milleks oli August Kitzbergi büst. Keskmine aeg koolimaja eri korruste läbimiseks oli 30 sekundit

Eksperimendi käigus jõudsime järeldusele, et koolimajas liikumine polegi nii keeruline, kui püsida kogu aja ühes korpuses.

 

 

Mis teeb Mihklist Mihkli?

Elina Kahre ja Piibe Nõmm

Kohviarmastajast Mihkel on meedialaagris väga tähtis tegelane; ilma tema suurepärase küljendustööta ei saakski meie laagri ajaleht valmis. Ta panustab võimalikult mitmekülgse ning omapärase ajalehe valmimisse palju unetunde, kuid suudab alati jääda optimistlikuks ning lõbusaks.

See, et Mihkel kohvi armastab, ei ole saladus kellelegi, kes teda vähegi tunneb. Fototoimetuse juhendaja Henrik oskab rääkida loo, millest algas Mihkli komme laagrisse enda kohvimasin kaasa võtta: “Mäletan, et ta sai esimeses laagris kohalikku kohvi ja pidi samal päeval tooma kohale enda kohvimasina. Ütles, et tema ei joo mingit kohalikku lurri. See on ikkagi põhivärk tal.” Lisaks kohvikruusile käes on Mihklit võimalik ära tunda ka ta omapärase soengu järgi. “Ta hoiab man bunis oma lopsakad kiharad, mis kui inglitiivad hõljuvad,” kirjeldab kultuuritoimetuse juhendaja Kristofer Mihkli olemust. Mihkel ise leiab, et man buni tegemine on imelihtne; tuleb juuksed lihtsalt patsi panna.

On tõenäoline, et kõik inimesed, kes on külastanud Tartus olevat Genialistide klubi ning selles asuvat MÖKU baari, on seal vähemalt korra kohanud ka Mihklit. “Gen on tõesti kui kodu, seda just inimeste pärast,” räägib Mihkel elavalt, “seal on mõnus istuda ja tööd teha ja see vibe ja õhkkond seal…” Mihkel võrdleb enda praegust elu mõne aasta taguse ajaga, kui MÖKUS ja Genis ta veel nii palju aega ei veetnud. Ta leiab, et on praegu palju vabam ja lõbusam inimene. Lisaks Genile meeldivad Mihklile väga kassid ning ta jagab enda kassiarmastust ka lemmiklaulja Taylor Swiftiga, kelle parimaks looks on Mihkli arvates “22”. “Kahjuks mul endal kassi pole, aga ma täiega tahaks. Neid võiks ikka palju olla, mida rohkem seda uhkem. Poolteist aastat olen juba kassi tahtnud,” jutustab Mihkel.

“Mihkel on alati väga lahke ja vastutulelik, Näiteks lubas ta eile võtta mul enda kruusi ja tõi poest kõiki asju, mida ma käskisin tal tuua,” räägib Liisi arvamustoimetusest, ja ka teised toimetajad kinnitavad, et Mihkli parimaks iseloomuomaduseks ongi ta abivalmidus ning vaba ja rahulik olek. “Mul on väga hea meel selle üle, et olen leidnud need inimesed, kellega ma tahan aega veeta ja nemad minuga. Sõpradel on väga suur roll mu elus,” kirjeldab Mihkel seda, millest enda elus kõige rohkem rõõmu tunneb. Samas ei jää kellelgi märkamata Mihkli omapärane huumorimeel. Kristofer ja Christelle kirjeldavad teekonda Karksi-Nuia poole, millest jäi meelde Mihkli tabav lause. Parasjagu ületasid teed roosades riietes neiud ning auto oli ülekäigu raja ees. “Oi, kui armsad neli väikest roosat daami,” ütles Mihkel, mille peale autos viibijad naerma puhkesid.

Mihkli töö on tegelikult päris raske, seda tähtaegade tõttu. “Ma tegelikult ei ole mingi professionaalne küljendaja, ma küljendan ainult laagrilehte, aga kui on tähtaeg, siis on tähtaeg. Tuleb ikka tööd teha, kuid ma ei leia, et tuleks rabeleda. Kui tähtaeg on kell 6 hommikul, siis saab ikka tehtud õigeks ajaks,” lausub Mihkel. “Ma tahaks kunagi ajakirjandusse tööle minna, aga tehnilise poole peale. Ma päris elus teen veebi, ehk siis pigem nagu sellele alale. Küljendan ju korra aastas, praegu proovingi meelde tuletada, kuidas see kõik käis,” jutustab Mihkel enda tulevikuplaanidest.

“Ta on hästi naljakas ja kuidagi mihkel kõikide asjade peale, näiteks küljenduse – soovitan vaadata eelmise aasta lehte, see oli tõesti hea,” jutustab välisuudiste toimetaja Heleri, “ja ta veedab vist kogu oma elu Möku baaris, kus ma teda kogu aeg näen, ükskõik kas kell on kolm päeval või öösel. See teebki Mihklist Mihkli.”

 

Kuumad kehad kõhedas sügislaagris

FOTO: Andre Kõljalg

Triin Taal & Marleen Mäekala

Praegused külmad sügisilmad ei mõjuta Meedialaagrisse saabunud, sest juhendajate kuumad kehad hoiavad koolimaja ruumid noorte jaoks soojad. Laagriliste hulgas läbi viidud küsitluses kuumimaks meesjuhendajaks valitud Hendrik Osula ja kuumimaks naisjuhendajaks valitud Mailiis Ollino rääkisid ka ise veidi kuumusest ja selle olulisusest nende endi jaoks.

Missugune on sinu arust kuum kutt?

Hendrik: Tark, oskab hästi pildistada ja nalja teha. Samuti ei karda, on julge. Ma arvan, et ka samas tagasihoidlik ehk ei pea igal pool olema esimene või särama.

Missugune on sinu arust kuum tüdruk?

Mailiis: Minu silmis on kuum tüdruk siniste silmadega, heledate juustega ja veidi päevitunud kehaga. Samas ei tohiks ta olla iseloomult ülbe. Ikkagi selline avatud ja armas inimene, naeratus peab kogu aeg näol olema.

Mitu laiki on su Facebooki profiilipildil? Kas see on sinu jaoks oluline?

Hendrik: Oh jumal, ma ei teagi. Mingi 150 ringis. See ei ole minu jaoks oluline, sest

ma ei hooli laikidest, ma hoolin kommentaaridest.

Mailiis: Kohe vaatan… 193. Minu jaoks ei ole profiilipildi puhul see oluline. Meeldib kui inimesed kommenteerivad, et mis meeldib ja mis mitte.

Kes on sinu arvates laagri kõige kuumem naisjuhendaja?

Hendrik: Hmm… no ikka Mailiis, minu tiimikaaslane.

Kes on sinu arvates laagri kõige kuumem meesjuhendaja?

Mailiis (naerdes): Eee… Ütleme siis, et Hendrik. Õnneks on ta hõivatud!

Millega saab elus paremini hakkama, kas sisemise või välimuse iluga? Miks?

Hendrik: Sisemisega, sest välimine annab esmamulje, aga sisemine annab mulje koguks eluks.

Mailiis: Seda saab kahtepidi võtta, kuid kui on mõlemad, siis on ideaalne combo.

Kumb on sinu puhul vastassoole atraktiivsem – kas sisemine või välimine ilu?

Hendrik: Sisemine, sest ma arvan, et ma olen seestpoolt ilusam kui väljast.

Mailiis: Mõlemad ikka, aga lõppkokkuvõttes mängib rolli, nagu ka eelnevalt öeldud, sisemine ilu. Inimesed ikka vananevad ja ei näe välja enam nagu 30 aastat tagasi. Kas välimus on siis nii oluline?

Mis sina arvad, kas laagriliste arvates võiksid sina olla kõige kuumem juhendaja? Miks?

Hendrik: Kindlasti mitte, siin on palju ilusaid poisse.

Mailiis: Meil on siin kõik väga ilusad juhendajad, nii välimiselt kui ka sisemiselt.

Lõpuks tõdesime ka neile endile, et just nemad olid koolinoorte arvates kõige kuumemad laagrijuhendajad.

Hendrik: Jeee… fototiim alati juhib. Seda on väga tore kuulda.

Mailiis: Väga tore, et inimesed niimoodi arvavad, aga ma olen šokeeritud, et nad minu valisid. Ma olen täiesti tavaline tüdruk ning meil on terve koolitäis ilusaid inimesi siin veelgi.

Naise ja naise vahet saab süllaga mõõta – Eesti vanasõna

FOTO: Christelle Konsa

Merily Pastak

Enne eelmist meedialaagrit said kaks juhendajat Kristofer ja Moona nii lähedasteks, et panid end lausa facebookis suhtesse. Seekord Moonat aga laagris ei ole ning Kristoferi on nähtud juba uue juhendaja Egega aega veetmas.

Eelmisel aastal olite Moonaga lähedased. Kuhu kadus Moona sellel aastal­?

Kristofer: Oi taevane arm! Moona kirjutas meile mõlemale väga viisakalt, et kahjuks tema ei saa tulla,  kuna ta oleks pidanud juba täna laagrist lahkuma. Ja siis on muidugi ka see, et Moona leidis kellegi teise ja mina olen pildist väljas.

Märkasime Instagramis ühte pilti sinust ja Egest ning tundub, et teil on väga soojad suhted. Miks valisid just Ege?

Ege: Kristofer!

Kristofer: Mul ei olnud valikut, see on saatus. See on materjaalsest maailmast väljaspool selline mõjuv energia, mis meid kokku tõmbas.

Ege, millega Kristofer sind võlus?

Ege: Oma punase näoga. See on meil mõlemal, Kristoferil muidugi punasem. Kohe lähevad kõrvad ka.

Kristofer: Ah mis sa nendest kõrvadest!

Millised olid teie suhted enne laagrit?

Kristofer: Nagu olid… väga OK.

Ege: Kuule! Me olime ju muusikalipartnerid!

Kristofer: Issand, jaa!

Ege: Mina ja Kristofer tantsisime enne laagrit laudadel ja toolidel “Öölapse” järgi.

Kristofer: Ja siis mina targa tähena ronisin sinna laua peale ja siis see laud läks lõpuks prõks katki.

Kas Moona teab sellest, et te Kristoferiga olete lähedaseks saanud?

Ege: Ei, Moona oli selleks ajaks, kui me muusikali tegime, juba ammu lahkunud ja me ootasimegi, et ta oleks läinud.

Aga millised on sinu ja Moona suhted praegu, Kristofer?

Kristofer: Kauged natukene. Ta on kuidagi väga ära tõmbunud ja noh, ma avastasin ka, et peaksin siis edasi liikuma. Aasta aega on muutunud nii mõndagi ja mõtlesin, et mis ma siis ikka enam oma katkist südant nutan tema pärast. On uus ja parem!

Ege: Õige vastus!

Eelmine aasta oli Moona, see aasta Ege. Kas järgmine aasta on sul keegi kolmas?

Kristofer: Vara öelda veel. Ma loodan, et ei ole, aga ma kahtlen, et tegelikult on.

Kas keegi on juba silmapiiril?

Kristofer: Ei, praegu ei ole. Ainult Ege.

Ege: Ainult mina!

Avastasime, et Moonal on facebooki suhtes complicated, mis võib olla selle põhjus?

Kristofer: Oleme alati olnud complicated. Me oleme käinud üle kivide ja kändude, ülesmäge ning allamäge. Me otsustasime, et nii on meile mõlemale parem. Ma ei teadnudki, et tal ikka veel complicated on, ma muutsin juba ammu ära.

Ege: Vaata, kes nüüd pole üle saanud! Aga võibolla Moona sellepärast laagrisse ei tulnudki, et ta teadis, et nüüd oleme meie!

Kristofer: Kurat! Ei ole hullu.

Millisena näete enda ühist tulevikku?

Ege: Palju, palju muusikale!

Kristofer: Ma arvan ka, et väga selline muusikaline, kõlav, särav ja helkiv.

Ege: Ja näod aina punasemad!

Kristofer: Absoluutselt!