Nutikad Karksi-Nuia vanurid

Eliise Uueni

Kuna sotsiaalmeediat kasutavad aina enam ka vanemad inimesed, uurisin kohalikelt, kas nad kasutavad Facebooki, Instagrammi või äkki hoopis Rate`i. Selleks käisin mööda Karksi-Nuia tänavaid, eesmärgiga teada saada, kas siinsed elanikud kasutavad veebipõhiseid suhtluskeskkondi ja mida erinevad sotsiaalmeedia kanalid endast kujutavad.

Esimesel vastu tulnud naisel oli nii kiire, et tal polnud isegi võimalik mulle öelda, kus pool linna keskus asub. Järgmiseks püüdsin kinni 77-aastase vanadaami, kes oli lahkesti nõus mulle vastama. Ise ta ei kasuta sotsiaalmeediat, kuid aimab, et Facebooki kasutatakse tutvumiseks, Instagramist, ning Rate`st polnud naine kuulnudki. Koheselt küsisin sama ka 69-aastaselt proualt, kes andis mulle ausa vastuse: „Facebooki kasutan aktiivselt. Tean mis asi Instagram on, tehniliselt ei oska seletada ja jätaksin sellele küsimusele vastamata. Seda tean ka, et Rate on suhtlusportaal.“

Edasi suundusin turule, kus sain jutule üle 50-aastase naisega, kes on kursis sellega, et Facebook on loodud suhtlemiseks. Ka Instagramist on ta kuulnud, kuid ei kasuta seda. Proovisin õnne vanahärraga, kes soovis koheselt teada, miks ma teda tülitan ning läks torisedes minema. Keskväljakul liikus sõbralikemaid tugevama sugupoole esindajaid. 52-aastane meesterahvas on eriti aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja: „Kasutan Facebooki, mind leiab ka Instagramist, kuid see konto on unarusse jäänud. Rate`s on pilditeema ja suhtlemine, mul poeg kasutas seda.“

Poe ees küsitlesin 60+ vanuses naisterahvast, kellel on Facebook ja samuti on ta teadlik ka Instagrami olemasolust. Nagu mitmed eelnevad, ei osanud ka tema konkreetselt seletada, mis seal tehakse. Liigagi tihti pudelipõhja vaatav 65-aastane mees on aga sotsiaalmeediale kategooriliselt vastu. Küsimusele kas ta teab, mis on Facebook, vastas ta: „Ei tea, ei ole kuulnud ja ei taha ka kuulda, seal on ainult tühjus.“ Vana plekkarvuti on härral vaid arvete maksmiseks.

Kuigi enamik vastajatest ei kasuta Facebooki, Instagrami ega Rate`i, on nad siiski teadlikud noorte seas populaarsetest veebikeskkondadest.

Taibukas nutifon – tuleviku ajasäästja

15183840_1125191457530592_117544205_o

Kristin Rebane

Kui tänapäeval enda ümber ringi vaadata, võib tunduda, et noortele on telefon käe külge kasvanud ning nad ainult oma nutiseadme ekraani näevadki. Seega otsustasin uurida, mis seda afääri ülal hoiavad.  

Esmalt uurisin, millist telefoni rakendust laagrilised kõige sagedamini kasutavad. Konkurentsitult kõige populaarsemaks äpiks osutus Facebook’i Messenger, mille kasuks otsustas 37 küsitletud noort 62-st.

8 küsitletut otsustas, et nende eredat telefoni ekraani täidab suurema osa ajast piltide jagamise äpp Instagram. 7-le aga tundus, et nende nutimobiilis on pidevalt lahti Facebook. Lisaks kasutatakse palju ka Snapchat’i, veidi vähem aga Twitterit, Tumblerit ja Redditit.

Laagrilistel oli ka küllaga ideid, milliseid äppe veel leiutada võiks. Kuna noortele on õppimine jätkuvalt raske, tuli mõte, et võiks olla rakendus, mis teeb ära kodutööd. Ilmselt on nende tegemiseks liiga vähe aega, sest samuti sooviti ka, et ta nutiseade aega juurde oskaks teha või aitaks lausa teleporteeruda.

Õppimine on samas noortele jaoks ka tähtis ning seega oleks kasulik, kui oleksid äpid, mis aitaksid neid õigekirja ja korrektse tõlkimisega. Samuti on murepunktiks puuduv ajakirjanduslik äpp, mis kõik väärtlugemise ühte kohta sorteeriks.

Lisaks on laagriliste jaoks prioriteediks toit, sest mitu korda pakuti ka äppi, millega saaks toitu koju tellida. Tuli ka humoorikaid ideid – keegi arvas, et oleks vaja rakendust,  mis aitab naistest aru saada ning kellelegi meeldiks äpp, mis paneks ta lendama. Noorte seas oli ka tuulepäid, kes sooviksid, et nutitelefon nende kadunud asju üles leiaks.  Reisihuvilised soovisid aga äppi, kus oleks kirjas kõikide riikide eripärad, kohalike soovitatud toidukohad ja muud huvitavat.

Muidugi pole sotsiaalmeedia ja fantaseerimine ainsad asjad, millega laagrilised tegelevad. Veebipõhise suhtluskeskkonna kõrvalt jõuab 15 noort 62-st ka Spotify’st muusikat kuulata ning 12 vaatavad meelsamini Youtube’st videoid. Ilmselgelt leidus meedialaagris ka inimesi, kes loevad netipõhiseid ajalehti.

Aega noortel telefoniekraani vaadates ikka kulub, aga kahjuks peavad nad seni sellega arvestama, kuni keegi leiutab äpi, mis neile aega juurde genereeriks.

Vau! Martinskrampinsi eksklusiivintervjuu, 7 küsimust, mis löövad jalust!

7mo1nov6a-3FOTO: Mailiis Ollino

Henry Lass

Reede õhtul toimus Karksi-Nuias Eesti youtuberite liveshow, kohal olid Martinskrampins, vennad Nolgid ja paljud teised. Etteaste ajal sekkus Mihkel Raud, kelle arvates oli show sama lamp kui meedias skandaali tekitanud tweet Vinni-Paljusti Gümnaasiumist. Seesuguse arvamusavalduse peale viskas show eestvedaja Martinskrampins sekkujale vett näkku ning youtuberid seadsid sammud Solarise poole. Siiski õnnestus mul Martinskrampinsile hiljem esitada mõned küsimused.

Tutvusta end lühidalt, kes sa oled, kust sa tuled ja  millega tegeled?

„Oi tere! Ma ei näinudki teid seal! Mis asja? Aga noh, mis see nimi ikka nii tähtis on? No ikka Martin on nimi. Aga no ema hüüab krambiks, sest mul on koguaeg krambid… krambid jätame sinna paika. Jätame aga need ülejäänud küsimused ka praegu, ma ei hakka neile praegu vastama.“

Miks viskasite Mihkel Rauale vett näkku?

 „Vett näkku? Saad aru, inimene tahab ju vett juua, see on väga tähtis ta tervisele. Saad ju aru küll? Jaa, gainz! Mihkel Raual pole üldse gainze, vend üldse ei lifti, kuule mis asja no?“ krampins teeb kätekõverdusi „Päriselt ka, ma ei usu, et ta sellist asjagi jõuaks teha, no oleme ausad. Ei, tegelt mul väga hea sõber tema, mulle väga meeldib see poiss.“

Kui kaua olete teinud videoid? Kuidas alustasite?

„Mis videoid? Ma pole videoid teinudki! Ma sõpradega mõtlesin, et võiks natukene trenni teha ja eks sealt läkski see, gainzid hakkasid meeldima. Gainzid on nagu narkootikumid, ma narkootikume üldse ei poolda tegelt, mulle lihtsalt meeldib nagu noh… ah jätame selle sinna paika.“

Mis on teie unistus või kuhu tahaksite jõuda?

„Mu unistus on lihtsalt sõita kuskile Gainzidemaale. Kas selline koht on olemas? Ei ole. Noh, siis ei saa sõita ju. Siis mul polegi unistust väga. Eks ma tahaks ikka Youtube’i money hakata tegema, Eestis seda väga pole võimalik… Aga tegelt ma teen giveaway varsti, loosin Roltoni paki jälle.“

Kus näete ennast 5 aasta pärast?

„Kuule ma nii kaugele ka ei näe ju.“

Kuidas võtaksite oma youtube kanali kokku paari sõnaga?

„Gainz, Rolton ─ that’s all I need. We are the best.“

Mida ütleksid kõigile oma fännidele?

„Fännidele olen ma alati öelnud, et ole sina ise ja kui ema tahab seda Roltoni pakki käest ära võtta siis pane talle laksti ja võta endale.“

Frustreeritud õpilased: „Koolimajas puudub püsiv wifi ühendus?“

img_7883
Wifit ei ole: ei aita ka kõige meeleheitlikumad katsed.

FOTO: Katriin Sepma

Laagri esimesel päeval avastasid noored, et koolil puudub püsiv wifi ühendus. Nii mõnegi laagrilise jaoks oli see suur šokk.

Killu Altsaar

Taavi Rõivas on väitnud, et Eesti on e-riik ja wifi ulatub igasse maanurka. August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis need väited aga tõele ei vasta.

„Mis mõttes netti pole?“ oli üks õpilastest kooli jõudes pettunud. Sama olukord osutus probleemiks päris mitmetele.

Elina sõnas: „Jah, olen teadlik sellest probleemist. Ma sain sellest teada juba 20 minutit pärast kohalejõudmist.“ Samuti tuli Elinal wifi puudumise tõttu netikiiruse säilitamiseks osta juurde andmesidet.

Peakorraldaja Kristofer tunnistas, et olukord oli ootamatu ka korraldajatele.„Kool oli tegelikult wifi adapteri andnud, aga ma ei olnud teadlik, et see töötab ainult teatud kohtades.“

Sehkendamist juhtmevaba interneti saamiseks oli palju ning ka teise päeva lõpuks pääses wifisse vaid fotorühma klassi juures.

Villased sokid ehk seiklused Karksi-Nuias

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Esmapilgul tühjad tänavad peidavad tegelikult palju aktiviteete

FOTO: Hanna Eliis Talving

Brita Kärt Vähejaus

Kui lihtne on turistina Karksi-Nuias hakkama saada? Mida siin üldse teha? Kus kõik inimesed on? Seda uuris välisuudiste reporter Brita Kärt Vähejaus.

Kõndides mööda Karksi-Nuia peatänavat August Kitzbergi nimelisest Gümnaasiumist linna peaväljaku poole, on raske uskuda, et selles linnas üldse inimesi on.

Paremalt ja vasakult vaatavad vastu tühjad tänavad, ning majade akendel pole näha mitte ühtegi hinge. Ainukesed, kes vähegi värvikust sellesse muidu tühja linna lisavad, on läbi linna kihutavad autod, kelle sihtpunkt on tõenäoliselt kaugel Karksi-Nuiast.

Jõudes aga keskväljakule, näeb linn hoopis teistmoodi välja. Konsumist näeb väljumas nii peresid väikeste lastega kui ka vanemaid inimesi. Konsumis endas on isegi vaatamata kõikide kassade töötamisele ikkagi järjekorrad.

Poe juures on ka linna kõige suurem melu. Keskväljakult leiab näiteks lillepoe, toidupoe, kohviku, kaltsuka ja veel palju muud. Puudust Karksi-Nuias ostukohtadest küll ei ole. Kui vaadata läbi kõik väljaku nurgad, siis võib kõige tagumisest leida ka kohaliku turu, kus müüvad erinevaid riideid kohalikud ärimehed/ärinaised. Sealt tuleb ka minu ostukogemus Karksi-Nuias, kui sai kulutatud 17 eurot nii villastele sokkidele kui ka muudele riietele. Mainimist vajab muidugi ka fakt, et see turg toimub ainult laupäeviti, aga selle eest on seal palju ostmist väärt kaupa.

Seega võib öelda, et Karksi-Nuias elu käib ja kui kellelgi on soovi tulla seda väikest Eesti elava eluga alevikku avastama tulla, siis on siin pakkuda ka üks suurepärase asukohaga Airbnb korter 6-le inimesele hinnaga ainult 26 eurot öö.

Tundmatu tuntud poiss luusis öises koolimajas

andreseelmaa
Öösel juhuslikult meedialaagrisse sattunud noormees on tegelikult Karksi-Nuias tuntud youtuber

Foto: Anna Leena Tae

Anete Kõlli ja Hanna-Mirtel Paas

 Reede hilisööl vastu laupäeva nähti August Kitzbergi Gümnaasiumis ringi uudistamas võõrast noormeest, kes tundis muret, miks teda ära ei tunta. Välisuudiste toimetus asus noormehe saladuslikku isikut paljastama.

Andres Eelmaa on selle kooli 10. klassi õpilane, kes jõuab gümnaasiumi kõrvalt teha nii bändi kui Youtube’i videoid. Koolimajja sattus ta pooljuhuslikult, kui tuli meedialaagrile pilku peale viskama lootuses kohata oma fänne.

Laiahaardeline vägilane

Nimelt armastab Andres üle kõige muusikat ning on õppinud mängima erinevaid instrumente: kannelt, mandoliini, lõõtspille jt. „Kui pill kätte anda, siis tunnikesega võlub sealt midagi välja küll,” mainib ta tagasihoidlikult.

2013. aasta detsembris sai Andres eesti rahva- ja pärimusmuusikaansambli Lõõtsavägilased liikmeks. Kui poiss kandlemängu lõpetas, läks ta Karksi-Nuia Muusikakooli direktori ja Untsakate lõõtspillimängija Margus Põldsepa juurde karmoškat ja lõõtsa õppima. Üks õpilane, Rasmus, oli juba olemas, siis tuli Andres ning tema järel veel laulupoiss Tobias. Lõpuks oli poisse nii mitu, et Margus pani kokku ansambli.

Noormeeste bänd on kolme aasta jooksul vaikselt tuntust kogunud. Poisid on üles astunud näiteks Viljandi, Hiiu ja Viru folgil ning Lätis ja Soomes eesti kultuuri tutvustavatel üritustel. Lõõtsavägilaste lemmikkogemus on aga ETV eetris esinemine, mida nad juba kõvasti üle paari korra maitsta on saanud.

„Me ise naljatamegi, et ETV on nagu meie teine kodu juba,” muigab Andres. Poiss räägib, et on ise ka ansambli mänedžer ning tutvub läbi selle maru kihvtide ja kuulsate inimestega. Näiteks on ta heaks sõbraks saanud folkrockpundi Zetod endise liikme Jalmar Vabarnaga, kes on lisaks Margus Põldsepale talle suuresti eeskujuks.

Kaamera ees kui kala vees

Kui koolitükid tehtud ja pillimäng harjutatud, sisustab Andres aega videote filmimisega. Oma teed YouTube’is alustas ta Lõõtsavägilaste kanalil vlogimisega, kuid juba septembris postitas Andres oma isiklikule kanalile esimese video – “15 aastat tagasi ehk Beebitoidu Challenge w/ Mihkel Märtson”. Samuti leiab tema kanalilt väga meeleoluka tšillipipra väljakutse. Põhiliselt filmib noormees veebikeskkonnas twitch.tv arvutimängudest otseülekandeid, millega on ta endale lausa kindlaid fänne kogunud. Andres on oma ettevõtmistes väga põhjalik ja videote tegemisel rõhub ta kvaliteedile, mistõttu laiutab poisi toas spetsiaalne filmimis- ja valgustustehnika ning seinal isevalmistatud roheline taust. Andrese videod on kaaslaste seas väga armastatud. “Koolis ikka küsitakse, millal uus tuleb,” märgib Andres. Kiire elutempo ei tähenda, et noormees teisi internetikuulsusi jälgida ei jõuaks. Eesti YouTuberitest hoiab ta silma peal näiteks Martti Halliku ja Nele Kirsipuu tegemistel. Poisil on siht selgelt silme ees, mistõttu ta teiste tööga oma pead üleliia ei vaeva. “Nemad teevad oma asja ja mina oma asja,” tõdeb ta. Tulevikus loodab Andres Viljandi Kultuuriakadeemias õppida kultuurikorralduse erialal ja võib-olla jõuda ka telesse.

 

_____

Välisuudised: „Kas sa dab’id?”
Andres: „See on see pudeliasi?”

VU: „Ei, pudeliasi on bottle flip, seda oskad?”

A: „Ei oska, aga lava taga bändikaaslased igal vaba hetkel loobivad seda pudelit ja see ajab nii närvi mind. Üks kord ma lihtsalt kallasin tühjaks selle pudeli noh.”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Karksi-Nuia peidab kultuuripärle

adele-lugu
Näitusel ripuvad nii natüürmordid kui maastikumaalid


Foto: Katriin Sepma
Adele Alavere

Kui meedialaagriliste vaim tööst ära väsib, pakub Karksi-Nuia turgutavat kultuurikosutust. Adele Alavere käis vaatamas, mida linnal pakkuda on. 

Külastasin laupäeva hommikul Karksi valla kultuurikeskuses Helle Vahersalu kunstinäitust „Maalid XX-XXI sajandist“. Näituse külastajad saavad imetleda kahte erinevat sorti tööd  – valgeid maastikumaale ja värvilisi natüürmorte.

Kui neid valgeid maastikumaale lähemalt silmitseda, märkab nendes tohutult pisidetaile. Kunstnik on värvidega loonud tekstuuri, lumehanged on peaaegu käegakatsutavad. Maalide sinakas-valged ja hallid toonid annavad edasi külma talvepäeva meeleolu. Vahersalu kasutab ka üksikuid roosakas-lillasid värvilaike, mis loovad kontrasti ja muudavad maalid veidi rõõmsamateks. Nende maalide ees võib istuda tunde ja leida ikka midagi uut.

Natüürmortidel kujutatut on tunduvalt kergem mõista, sest maalitud objekte on vaatajal lihtsam ära tunda. See võib olla ka põhjus, miks minu lemmikteos sellelt näituselt on maal kollastest lilledest sinises toas. Mind köitis värvide kontrast, väike kollane laik erinevatel siniste toonidel.

Soovitan kindlasti minna seda näitust vaatama, sest iga maal annab emotsiooni, pakub avastamisrõõmu ja paneb mõtlema.

Kuidas pesulõksust kõht täis saada?

pesunapist
Pesulõksust sai Karksi-Nuia inimeste abiga maitsev puuviljakorv

Foto: Brittany Tuul

Stella Saul ja Saara Kiivit

Kuigi tänavuses laagris ei saa toidu üle kuidagi nuriseda, proovisid reporterid Stella ja Saara siiski järgi, kui lahked on Karksi-Nuia inimesed ja kas kõht on võimalik täis saada ka siis, kui rahakotis ulub tuul.

Alguses ei olnud midagi peale pesulõksu. Välisuudiste toimetus asus läbi kammima Karksi-Nuia tänavaid, et lõks millegi suurema ja maitsvama vastu vahetada. Esimest vahetust ei tulnudki kaua oodata. Jalutasime linna südamesse ja sealt leidsime inimese, kes oli lahkelt nõus vahetama oma kaelas oleva salli pesulõksu vastu. Meile oli see suureks üllatuseks, et esimene ettejuhtuv inimene kohe eksperimendiga kaasa läks. Saadud salliga läksime kohalikku lillepoodi ning poemüüja lubas valida erinevate lillede vahel, mis meile endale meeldisid. Valitud lill oli müüja sõnul 3D-roos, kuid meie arvates oli see täiesti tavaline. Seejärel suundusime koos pakitud roosiga turule, kus üks sõbralik müüja vahetas roosi järgmise salli vastu. Kui vahetus oli toimunud, kahtles müüja, kas tegu on üldse roosiga. Kinnitasime naisele, et räägime tõtt ning soovitasime tal seda kontrollida. Kuna turul oli palju kauplejaid, liikusime edasi järgmise müüja juurde. Pähkleid näriv tigeda näoga mees oli pärast pikka vaikushetke nõus loovutama meile oma müügilaualt musta värvi lipsukesega mütsi.

Pärast seda ei sujunud eksperiment enam nii edukalt kui varem. Pakkusime mütsi mitmetele inimestele, kuid keegi ei tundnud selle vastu huvi. Mitmed inimesed väitsid, et peakate neile ei meeldi või ei sobi nende stiiliga kokku. Ühe vanaproua põhjuseks oli see, et tal on juba samasugune valge müts olemas. Liikusime tagasi koolimaja poole, lootes tulevane mütsiomanik leida laagriliste seast. Kohale jõudes otsustasime õnne proovida sööklatädiga. Ta asus kohe oma taskute kallale, kuid seal polnud midagi sellist, mida vahetada. Küll aga nõustus ta meid viima söökla salasoppidesse, kust leidis puuvilju ja köögivilju ning need rõõmsalt ära pakkis. Eksperiment õnnestus üpris edukalt. Alustades oli meil ainult pesulõks, kuid lõpetades korvike koos õuna, banaanide, mandariinide, porgandite ja kartulitega. Kes oleks arvanud, et ühest pesulõksust saab terve kõhutäie.

Meedialaagrilised toovad spordis karikaid

img_2407Foto: Anna Leena Tae

Jacek Uustal

Karksi-Nuia meedialaagris on palju spordilembelisi inimesi.

19-aastane laagriline Kevin Kohjus saavutas jäämäe sõidu sprindis esimese koha, mis tema sõnul on tähtis tulemus. Kevin rääkis, et jäämäe sõidus on tema jaoks kõige raskem mõistusega mõtlemine ja oskus teha kiireid otsuseid.

14-aastane laagris osaleja Anete Loreen on aga hoopis hea kergejõustikus, kus ta suutis saavutada võistlusel “TV 10 Olümpiastarti” neljandal etapil teise koha. TV 10 Olümpiastarti üleriigiline võistlussari, kus Anetel on parimad tulemused ette näidata just kettaheites ja palliviskes.

Fototoimetuse juhendaja Hendrik kogus auhindu mõttespordis. Näiteks 16-aastaselt saavutas ta Eesti meistrivõistlustel males kaks teist kohta ja 18-aastaselt võistkondlikult ühe kolmanda koha. Hendriku malekarjäär algas juba lapsepõlves, kui vanaema talle mängu õpetas. Kuna huvi spordiala vastu kasvas, läks ta lõpuks ka maletrenni.

Jooksumängu võidu noppis sporditoimetus

imgp5686Foto: Brittany Tuul

Kristjan Palmiste

Südaöösel toimunud jooksumängu võidu võttis pika puuga sporditoimetus. Võitjate edumaa teise koha ees oli viis punkti ning viimast kohta alistati lausa 20 punktiga.

Jooksmismängus lahendasid seitse võistkonda nii loogilisi kui ka silmaringi puudutavaid ülesandeid. Lisaks seletus- ja arvamismängudele pandi kokku nii Jaapani haiku kui ajaleht. Samuti mängiti mündi edasiandmise ja mälutreeningu mängu. Kõige lõpuks viisid võistlejad kokku ajalehe, selle toimetuse aadressi, logo ja nime.

Kuigi finišisse jõudes võitjad veel oma edumaast ei teadnud, valdas võitjatiimi noorimat liiget Jacekit siiski nii füüsiline kui vaimne kergendus. „Võit oli ilmselge,” lisas Jacek.

Hoolimata sellest, et laagriliste vahel ilmnes eriarvamusi, kas jooksmine ikka hilja õhtul on võimetekohane, jõudsid kõik seitse toimetust siiski edukalt finišisse.